Otse põhisisu juurde

Internet tõi muutused kaugsuhtlusesse

Kui veel 20ndal sajandil kasutati kaugsuhtluseks veel peamiselt telegrammide teel, siis tänaseks on palju uusi kanaleid, näiteks meilisuhtlus.

 

Telegrammid on telegraafioperaatorini suuliselt või kirjalikult saabunud teated, mis edastati saajale tekstilisel vormil telegraafside kaudu [1]. Veel Esimese Maailmasõja ajal olid telegrammid kiireim viis kaugsuhtluseks [2]. Telegrammid ei suutnud konkureerida aeglase kirjapostiga hinna osas ning hiljem kaotas ka telefonidele kiiruseelise, mistõttu algas Teise Maailmasõja ajal telegrammide arvu vähenemine ning 20nda sajandi lõpul võtsid internetis leiduvad aletrnatiivid ka vähesed allesjäänud telegraafrakendused üle [3].

Telegramm Royal Air Force'lt Desmond O’Connellile [9] 

Eestis oli võimalik viimast korda tegelgramme teele panna 2007ndla aastal Viljandimaa postkontoritest, ning sama aasta jõulude-eelsetel kuuel kuul saadeti vaid neli telegrammi. [4]

 

 

Raymond Samuel Tomlinson oli Ameerika programmeerija, kelle kätetööd ja leiutist kasutavad pea kõik inimesed, kes kasutavad internetti. Raymond sai tuntuks mehena, kes 1971. aastal saatis esimese sõnumi, mida hiljem hakati kutsuma e-mailiks. Meili sisuks oli midagi sellist “QWERTYUIOP” ning see saadeti ühest arvutist kõrvalolevasse arvutisse ARPANETi kaudu. [5]

Klaviatuur [10] 

Leiutatud tehnoloogija võimaldas emailide saatmist vaid neile, kes kasutasid sama arvutit, kuid aasta hiljem ehk 1972 aastal tutvustas Raymond @ märgi süsteemi, et eristada aadressis saatjat ja saatja seadet. Niisugune edasiminek tõstis emailide kasutatavust, sest see võimaldas saata emaile paljude erinevate seadete vahel [6]. 1973ndaks aastaks kasvas emailide saatmine kõigile ootamatult, moodustades lausa 75% ARPANETI paketi liiklusest, mistõttu nimetatakse meili arendust ka andmevahetuse “kõrvalproduktiks” [7]. Tänaseks kasutab emaili ca 2.6 miljardit kasutajat ning ühes päevas saadetakse 206 miljardit meili [8].

Kasutatud materjalid:

  1. Morse Code, [Online]. Loetud aadressil: https://www.edinformatics.com/inventions_inventors/morse_code.htm Kasutatud: 09.02.2022
  2. Messages by Wire: Telegrams from the Time of the First World War, [Online]. Loetud aadressil: https://www.gov.mb.ca/chc/archives/exhibits/slideshow_messages_by_wire.html Kasutatud: 09.02.2022
  3. Morse Code & the Telegraph, 2009, [Online]. Loetud aadressil: https://www.history.com/topics/inventions/telegraph Kasutatud: 09.02.2022
  4. Vanasti populaarne telegramm elab edasi vaid mälestustes, 2012, [Online]. Loetud aadressil:https://60pluss.postimees.ee/4124131/vanasti-populaarne-telegramm-elab-edasi-vaid-malestustes Kasutatud: 09.02.2022
  5. World Wide Web: Here are some early facts, 2018, [Online]. Loetud aadressil: https://economictimes.indiatimes.com/tech/internet/world-wide-web-here-are-some-early-facts/first-email/slideshow/65278317.cms Kasutatud: 09.02.2022
  6. The First Email, [Online]. Loetud aadressil: http://openmap.bbn.com/~tomlinso/ray/firstemailframe.html Kasutatud: 09.02.2022
  7. Hobbes' Internet Timeline 25, [Online]. Loetud aadressil: https://www.zakon.org/robert/internet/timeline/ Kasutatud: 09.02.2022
  8. The Father of Email, 2019, [Online]. Loetud aadressil: https://www.raytheon.com/news/feature/ray_tomlinson Kasutatud: 09.02.2022
  9. The Father of Email, 2019, [Online]. Loetud aadressil: https://ibccdigitalarchive.lincoln.ac.uk/omeka/collections/document/2207 Kasutatud: 09.02.2022
  10. Laptop keyboards, 2021, [Online]. Loetud aadressil: https://www.dummies.com/article/technology/computers/pcs/laptop-keyboards-283471 Kasutatud: 09.02.2022

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Automaatse tuvastamise areng

Tänases postituses tuleb juttu automaattuvastuse arengu kolmest olulisest etapist, milleks on vöötkoodide loomine, võimekama QR koodi loomine ning “koroonapassi” kasutuselevõtt. Automaatne tuvastus sai alguse vajadusest teha kauplustes lõpp pikkadele kassajärjekordadele. Selleks asusid Bernard Silver ja Norman J. Wooland 1948. aastal välja töötama automaatse tuvastuse süsteemi, et märgistada kauplustes tooted neile vastava tooteinfoga. Triipkoodile e vöötkoodile e ribakoodile saadi patent aastal 1952 ning 22 aastat hiljem skaneeriti Ohio osariigis Troi linna Marsh Supermarketis ametlikult esimene ribakoodiga toode, milleks oli Juicy Fruit närimiskummi 10-pakk. [1] Minu hinnangul panid ribakoodid aluse kaubandusrevolutsioonile. Esimese vöötkoodi disain [1] Aastakümneid oli püütud triipkoodist paremat toodet leiutada, kuniks 1994 aastal tuli Jaapani insener Masahiro Hara välja QR(Quick Response) koodiga, mida hakati esimesena kasutama autotööstuses, et jälgida sõidukite ja nende kompon
Postita kommentaar
Lisateave

Eyegaze Edge®

Selle nädala ülesandeks oli kirjeldada üht uudset IT tugilahendust. Kirjeldatavaks tugilahenduseks valisin toote Eyegaze Edge, mis on toetav abiline ka raske puudega arvutikasutajale. Eyegaze Edge on maailma kõige arenenum silmadega juhitav suhtlussüsteem arvutikasutaja ja arvuti vahel. Eyegaze Edge süsteem võimaldab kasutajal suhelda arvutika kasutades vaid ühte silma. Süsteemi osade hulka kuuluvad spetsiaalne tahvelarvuti ning selle külge kinnitatav silma liikuvustegevust jälgiv kaamera, mis tuvastab punkte, kuhu kasutaja ekraanil vaatab ilma pead või keha liigutamata. Keeruline pilditöötlustarkvara analüüsib kaamerapilti 60 korda sekundis, võimaldades seeläbi sujuvat arvutikasutamise kogemust. Süsteemi seadistamiseks ühe inimese jaoks on vaja läbida kalibreerimise protseduur, mis võtab umbes 15 sekundit. Ekraanist eemale liikudes ja hiljem naastes, ei ole vaja kalibreerimisprotseduuri taas läbida. Spetsiaalsel lisaekraanil on ristkülikukujulised virtuaalsed nupud, mida kasutaja saab
Postita kommentaar
Lisateave

Infoühiskonna arengukava 2020

Selle nädala ülesandeks oli meil esmalt läbi lugeda Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020 teine peatükk ning kirjelda blogipostituses praeguseks üht kõige enam ja üht kõige vähem realiseerunud visioonipunkti. Minu arvetes praeguseks on kõige paremini realiseerunud kõrgema tööhõive neljas punkt, milleks on töökohtade võrgustumine, mis pakub töötajatele muu hulgas ka paremaid võimalusi kaugtööks. Tänasel päeval on kaugtöövõimalused loodud väga paljudel töökohtadel ning see annab tugeva eelise töötajale oma tööde paindlikumaks planeerimiseks ning tööandjale võimaluse inimressursse pandlikumalt jagada ning juhtida. Kui veel paar aastat tagasi võis pidada kaugtöö või kodukontori võimalust privileegiks, siis minu hinnangul tänasel päeval on see uus normaalsus ning kaugtöövõimaluse puudumine on hoopis ametikohal suur puudus, mitte "privileegi puudumine". Samas seda punkti võib lugeda ka mitte nii hästi täidetuks, sest ettevõtete võrgustumisele andis hoo koroonaviiruse levik ning a
Postita kommentaar
Lisateave