Otse põhisisu juurde

Internet tõi muutused kaugsuhtlusesse

Kui veel 20ndal sajandil kasutati kaugsuhtluseks veel peamiselt telegrammide teel, siis tänaseks on palju uusi kanaleid, näiteks meilisuhtlus.

 

Telegrammid on telegraafioperaatorini suuliselt või kirjalikult saabunud teated, mis edastati saajale tekstilisel vormil telegraafside kaudu [1]. Veel Esimese Maailmasõja ajal olid telegrammid kiireim viis kaugsuhtluseks [2]. Telegrammid ei suutnud konkureerida aeglase kirjapostiga hinna osas ning hiljem kaotas ka telefonidele kiiruseelise, mistõttu algas Teise Maailmasõja ajal telegrammide arvu vähenemine ning 20nda sajandi lõpul võtsid internetis leiduvad aletrnatiivid ka vähesed allesjäänud telegraafrakendused üle [3].

Telegramm Royal Air Force'lt Desmond O’Connellile [9] 

Eestis oli võimalik viimast korda tegelgramme teele panna 2007ndla aastal Viljandimaa postkontoritest, ning sama aasta jõulude-eelsetel kuuel kuul saadeti vaid neli telegrammi. [4]

 

 

Raymond Samuel Tomlinson oli Ameerika programmeerija, kelle kätetööd ja leiutist kasutavad pea kõik inimesed, kes kasutavad internetti. Raymond sai tuntuks mehena, kes 1971. aastal saatis esimese sõnumi, mida hiljem hakati kutsuma e-mailiks. Meili sisuks oli midagi sellist “QWERTYUIOP” ning see saadeti ühest arvutist kõrvalolevasse arvutisse ARPANETi kaudu. [5]

Klaviatuur [10] 

Leiutatud tehnoloogija võimaldas emailide saatmist vaid neile, kes kasutasid sama arvutit, kuid aasta hiljem ehk 1972 aastal tutvustas Raymond @ märgi süsteemi, et eristada aadressis saatjat ja saatja seadet. Niisugune edasiminek tõstis emailide kasutatavust, sest see võimaldas saata emaile paljude erinevate seadete vahel [6]. 1973ndaks aastaks kasvas emailide saatmine kõigile ootamatult, moodustades lausa 75% ARPANETI paketi liiklusest, mistõttu nimetatakse meili arendust ka andmevahetuse “kõrvalproduktiks” [7]. Tänaseks kasutab emaili ca 2.6 miljardit kasutajat ning ühes päevas saadetakse 206 miljardit meili [8].

Kasutatud materjalid:

  1. Morse Code, [Online]. Loetud aadressil: https://www.edinformatics.com/inventions_inventors/morse_code.htm Kasutatud: 09.02.2022
  2. Messages by Wire: Telegrams from the Time of the First World War, [Online]. Loetud aadressil: https://www.gov.mb.ca/chc/archives/exhibits/slideshow_messages_by_wire.html Kasutatud: 09.02.2022
  3. Morse Code & the Telegraph, 2009, [Online]. Loetud aadressil: https://www.history.com/topics/inventions/telegraph Kasutatud: 09.02.2022
  4. Vanasti populaarne telegramm elab edasi vaid mälestustes, 2012, [Online]. Loetud aadressil:https://60pluss.postimees.ee/4124131/vanasti-populaarne-telegramm-elab-edasi-vaid-malestustes Kasutatud: 09.02.2022
  5. World Wide Web: Here are some early facts, 2018, [Online]. Loetud aadressil: https://economictimes.indiatimes.com/tech/internet/world-wide-web-here-are-some-early-facts/first-email/slideshow/65278317.cms Kasutatud: 09.02.2022
  6. The First Email, [Online]. Loetud aadressil: http://openmap.bbn.com/~tomlinso/ray/firstemailframe.html Kasutatud: 09.02.2022
  7. Hobbes' Internet Timeline 25, [Online]. Loetud aadressil: https://www.zakon.org/robert/internet/timeline/ Kasutatud: 09.02.2022
  8. The Father of Email, 2019, [Online]. Loetud aadressil: https://www.raytheon.com/news/feature/ray_tomlinson Kasutatud: 09.02.2022
  9. The Father of Email, 2019, [Online]. Loetud aadressil: https://ibccdigitalarchive.lincoln.ac.uk/omeka/collections/document/2207 Kasutatud: 09.02.2022
  10. Laptop keyboards, 2021, [Online]. Loetud aadressil: https://www.dummies.com/article/technology/computers/pcs/laptop-keyboards-283471 Kasutatud: 09.02.2022

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Uue meedia mõju traditsioonilisele meediale

Traditsioonilise meedia all peetakse silmas massikummunikatsiooni kanaleid, mis olid saadaval enne digitaalse meedia tulekut ning on kasutatud juba aastakümneid. Traditsiooniline meedia hõlmab televisiooni, raadiot, ajalehti, raamatuid, ajakirju jms. [1] Uut meediat saab kõige paremini kirjeldada kui digikanaleid, mis on reklaaminduses populaarsust kogunud umbes viimasel kümnendil. Kuna üha enam tarbijaid loodab kõiges oma mobiiltelefonidele, on uuest meediast saanud üha tõhusam viis reklaamida. Uus meedia hõlmab endas Interneti-põhiseid reklaamivorme, nagu bännerreklaamid, sotsiaalmeedia ja rakendused. [2] Uue meedia tulekuga on palju muutunud ka traditsioonilise meedia maastikul. Ühe olulise positiivse muutusena tooksin välja, et uue meedia tulekuga liikusid paljud traditsioonilise meedia väljaanded osaliselt või täielikult digitaalsesse ruumi. See võimaldas traditsioonilisel meedial kulusid kokku hoida trükimasinate ja laialivedajate arvelt, säästa paberit, tinti jpm. Veidi paradoks...
Postita kommentaar
Lisateave

Automaatse tuvastamise areng

Tänases postituses tuleb juttu automaattuvastuse arengu kolmest olulisest etapist, milleks on vöötkoodide loomine, võimekama QR koodi loomine ning “koroonapassi” kasutuselevõtt. Automaatne tuvastus sai alguse vajadusest teha kauplustes lõpp pikkadele kassajärjekordadele. Selleks asusid Bernard Silver ja Norman J. Wooland 1948. aastal välja töötama automaatse tuvastuse süsteemi, et märgistada kauplustes tooted neile vastava tooteinfoga. Triipkoodile e vöötkoodile e ribakoodile saadi patent aastal 1952 ning 22 aastat hiljem skaneeriti Ohio osariigis Troi linna Marsh Supermarketis ametlikult esimene ribakoodiga toode, milleks oli Juicy Fruit närimiskummi 10-pakk. [1] Minu hinnangul panid ribakoodid aluse kaubandusrevolutsioonile. Esimese vöötkoodi disain [1] Aastakümneid oli püütud triipkoodist paremat toodet leiutada, kuniks 1994 aastal tuli Jaapani insener Masahiro Hara välja QR(Quick Response) koodiga, mida hakati esimesena kasutama autotööstuses, et jälgida sõidukite ja nende kompon...
Postita kommentaar
Lisateave