E-ITSPEA blogi

Selle nädala ülesandeks oli kirjeldada üht uudset IT tugilahendust. Kirjeldatavaks tugilahenduseks valisin toote Eyegaze Edge, mis on toetav abiline ka raske puudega arvutikasutajale. Eyegaze Edge on maailma kõige arenenum silmadega juhitav suhtlussüsteem arvutikasutaja ja arvuti vahel. Eyegaze Edge süsteem võimaldab kasutajal suhelda arvutika kasutades vaid ühte silma. Süsteemi osade hulka kuuluvad spetsiaalne tahvelarvuti ning selle külge kinnitatav silma liikuvustegevust jälgiv kaamera, mis tuvastab punkte, kuhu kasutaja ekraanil vaatab ilma pead või keha liigutamata. Keeruline pilditöötlustarkvara analüüsib kaamerapilti 60 korda sekundis, võimaldades seeläbi sujuvat arvutikasutamise kogemust. Süsteemi seadistamiseks ühe inimese jaoks on vaja läbida kalibreerimise protseduur, mis võtab umbes 15 sekundit. Ekraanist eemale liikudes ja hiljem naastes, ei ole vaja kalibreerimisprotseduuri taas läbida. Spetsiaalsel lisaekraanil on ristkülikukujulised virtuaalsed nupud, mida kasutaja saab

Selle nädalal postituses tuleb juttu veebikeskkonna kasutatavusest Outlooki ja Gmaili näitel. Koostasin tabeli, kus hindasin oma äranägemise järgi viie palli süsteemis veebi kasutatavuse tingimuste täitmist, mille Jakob Nielsen artiklis “Usability 101: Introduction to Usability” [1] on välja toonud. Omadus Outlook Gmail Õpitavus 5 5 Tõhusus 5 5 Meeldejäävus 4 5 Vead 5 3 Rahulolu 5 4   Õpitavuse all peetake silmas pingutuslikku ja ajalist mahtu, mis kulub baasfunktsioonide kasutama õppimiseks. Tõhusust hinnatakse selle järgi kui kiiresti saab kasutaja toimingud tehtud arvestades, et oskused on eelnevalt omandatud. Minu hinnangul on nii Outlooki kui ka Gmaili puhul mõlemad eeldused väga hästi täidetud tänu loogilisele ja käepärasele ülesehitusele. Meeldejäävus ehk kui lihtsasti suudab kasutaja meelde tu

Selle nädala postitusest saab lugeda minu arvustust Eric S. Raymondi kirjatükist “How To Become A Hacker”, mille on eesti keelde tõlkinud Kaido Kikkas. [1] Mina lugesin Kaido Kikkase eestikeelset versiooni ning sirvisin ka originaaldokumenti. Esimese asjana tooksin välja, et tavapäraseks saanud kohmakaid lauseid, mida tihti inglise keelest eesti keelde tõlkimisel ette tuleb, on ka kõnealuses tõlketöös päris palju. Ühe näitena tooksin välja inglisekeelse lause alguse “There is” ja selle otse tõlke, “Seal on” või ka “On olemas”. Üldiselt oleks ilusam kasutada eesti keele lauseehituse struktuuri alus-öeldis-sihitis, aga ka teisiti ülesehitatud lause ei ole takistuseks mõistmisel, mis praeguses kontekstis on palju olulisema väärtusega. Mina tunnen, et tekst on küllaltki lihtsas keeles kirjutatud ja kenasti arusaadav neile, kes seda ka lugema satuvad, neile, kel tõenäoliselt juba mõningad teemakohased algteadmised on olemas. Kirjatükk seletab hästi lahti häkkeri ja kräkkeri erinevused