Otse põhisisu juurde

Eric S. Raymond “How To Become A Hacker”

Selle nädala postitusest saab lugeda minu arvustust Eric S. Raymondi kirjatükist “How To Become A Hacker”, mille on eesti keelde tõlkinud Kaido Kikkas.[1]

Mina lugesin Kaido Kikkase eestikeelset versiooni ning sirvisin ka originaaldokumenti. Esimese asjana tooksin välja, et tavapäraseks saanud kohmakaid lauseid, mida tihti inglise keelest eesti keelde tõlkimisel ette tuleb, on ka kõnealuses tõlketöös päris palju. Ühe näitena tooksin välja inglisekeelse lause alguse “There is” ja selle otse tõlke, “Seal on” või ka “On olemas”. Üldiselt oleks ilusam kasutada eesti keele lauseehituse struktuuri alus-öeldis-sihitis, aga ka teisiti ülesehitatud lause ei ole takistuseks mõistmisel, mis praeguses kontekstis on palju olulisema väärtusega.

Mina tunnen, et tekst on küllaltki lihtsas keeles kirjutatud ja kenasti arusaadav neile, kes seda ka lugema satuvad, neile, kel tõenäoliselt juba mõningad teemakohased algteadmised on olemas.

Kirjatükk seletab hästi lahti häkkeri ja kräkkeri erinevused ja vajalikud omadused olemaks häkker, millest tooksin enim esile kire, usu ja oskuste ning nende jagamise kombinatsiooni, mille najal häkkerid lahendavad probleeme ning loovad uusi asju.

Autor on toonud välja 5 peamist häkkerliku suhtumise põhipunkti, milleks on:

1. Maailm on täis imelisi probleeme, mis ootavad lahendamist

2. Ühtegi probleemi ei tuleks lahendada kaks korda

3. Igavus ja nüridus on kurjast

4. Vabadus on hea

5. Suhtumine ei asenda kompetentsi

 

Lisaks toob autor välja ka häkkeri põhioskused, milleks on:

1. Õpi programmeerima

2. Hangi üks avatud lähtekoodiga Unixitest ja õpi seda kasutama

3. Õpi kasutama veebi ja kirjutama HTMLi

4. Kui sa ei oska piisaval määral inglise keelt, õpi see ära

 

Veidi häbi on tunnistada, et ma ei ole varasemalt suutnud ka enda jaoks ära seletada häkkeri ja kräkkeri vahet, rääkimata selle selgitamisest kellelegi teisele. Olen tänulik, et õppejõud Kikkas on suunanud meid käesolevat tükki lugema – Aitäh Kaido! Tunnen, et see lugemine oli nagu rusikas silmaauku ja täpselt paraja ajastusega ehk teisel semestril.

 

Kasutatud materjalid:

1.      Kuidas saada häkkeriks, 2021, [Online]. Loetud aadressil: https://www.kakupesa.net/hacker/ Kasutatud 07.04.2022.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Autoriõigused

  Käesoleva nädala ülesandeks oli läbi lugeda Rick Falkvinge ja Christian Engströmi teosest “The Case for Copyright Reform” [1] teine peatükk, mis käsitleb ettepanekuid autoriõiguste reformiks.   Autorid toovad välja kuus peamist punkti: 1.       Moraalsed õigused Autorid teevad ettepaneku jätta autori moraalseid õiguseid puudutav muutmata. Lisades, et keegi et tohi väita end olevat ABBA või olevat kirjutanud kõik Paul McCartney lood kui ta seda ei ole, ning et niisuguse teguviisi lugema illegaalseks. Olen selle punktiga 100% nõus ja ei oska näha ka minimaalseimaid aspekte, et vastu väita. 2.       Vaba mitteäriline jagamine Autorite hinnangud peaks autoriõiguste reform reguleerima vaid teose kasutamist ärilistel eesmärkidel. Olen punktiga päri ning usun, et piir joonestub üsnagi selgelt välja. 3.       20aastane kommertsmonopol Autorite hinnangul peaks autoriõiguste kaiteaega lühendama...

Uue meedia mõju traditsioonilisele meediale

Traditsioonilise meedia all peetakse silmas massikummunikatsiooni kanaleid, mis olid saadaval enne digitaalse meedia tulekut ning on kasutatud juba aastakümneid. Traditsiooniline meedia hõlmab televisiooni, raadiot, ajalehti, raamatuid, ajakirju jms. [1] Uut meediat saab kõige paremini kirjeldada kui digikanaleid, mis on reklaaminduses populaarsust kogunud umbes viimasel kümnendil. Kuna üha enam tarbijaid loodab kõiges oma mobiiltelefonidele, on uuest meediast saanud üha tõhusam viis reklaamida. Uus meedia hõlmab endas Interneti-põhiseid reklaamivorme, nagu bännerreklaamid, sotsiaalmeedia ja rakendused. [2] Uue meedia tulekuga on palju muutunud ka traditsioonilise meedia maastikul. Ühe olulise positiivse muutusena tooksin välja, et uue meedia tulekuga liikusid paljud traditsioonilise meedia väljaanded osaliselt või täielikult digitaalsesse ruumi. See võimaldas traditsioonilisel meedial kulusid kokku hoida trükimasinate ja laialivedajate arvelt, säästa paberit, tinti jpm. Veidi paradoks...

Automaatse tuvastamise areng

Tänases postituses tuleb juttu automaattuvastuse arengu kolmest olulisest etapist, milleks on vöötkoodide loomine, võimekama QR koodi loomine ning “koroonapassi” kasutuselevõtt. Automaatne tuvastus sai alguse vajadusest teha kauplustes lõpp pikkadele kassajärjekordadele. Selleks asusid Bernard Silver ja Norman J. Wooland 1948. aastal välja töötama automaatse tuvastuse süsteemi, et märgistada kauplustes tooted neile vastava tooteinfoga. Triipkoodile e vöötkoodile e ribakoodile saadi patent aastal 1952 ning 22 aastat hiljem skaneeriti Ohio osariigis Troi linna Marsh Supermarketis ametlikult esimene ribakoodiga toode, milleks oli Juicy Fruit närimiskummi 10-pakk. [1] Minu hinnangul panid ribakoodid aluse kaubandusrevolutsioonile. Esimese vöötkoodi disain [1] Aastakümneid oli püütud triipkoodist paremat toodet leiutada, kuniks 1994 aastal tuli Jaapani insener Masahiro Hara välja QR(Quick Response) koodiga, mida hakati esimesena kasutama autotööstuses, et jälgida sõidukite ja nende kompon...