Otse põhisisu juurde

Eric S. Raymond “How To Become A Hacker”

Selle nädala postitusest saab lugeda minu arvustust Eric S. Raymondi kirjatükist “How To Become A Hacker”, mille on eesti keelde tõlkinud Kaido Kikkas.[1]

Mina lugesin Kaido Kikkase eestikeelset versiooni ning sirvisin ka originaaldokumenti. Esimese asjana tooksin välja, et tavapäraseks saanud kohmakaid lauseid, mida tihti inglise keelest eesti keelde tõlkimisel ette tuleb, on ka kõnealuses tõlketöös päris palju. Ühe näitena tooksin välja inglisekeelse lause alguse “There is” ja selle otse tõlke, “Seal on” või ka “On olemas”. Üldiselt oleks ilusam kasutada eesti keele lauseehituse struktuuri alus-öeldis-sihitis, aga ka teisiti ülesehitatud lause ei ole takistuseks mõistmisel, mis praeguses kontekstis on palju olulisema väärtusega.

Mina tunnen, et tekst on küllaltki lihtsas keeles kirjutatud ja kenasti arusaadav neile, kes seda ka lugema satuvad, neile, kel tõenäoliselt juba mõningad teemakohased algteadmised on olemas.

Kirjatükk seletab hästi lahti häkkeri ja kräkkeri erinevused ja vajalikud omadused olemaks häkker, millest tooksin enim esile kire, usu ja oskuste ning nende jagamise kombinatsiooni, mille najal häkkerid lahendavad probleeme ning loovad uusi asju.

Autor on toonud välja 5 peamist häkkerliku suhtumise põhipunkti, milleks on:

1. Maailm on täis imelisi probleeme, mis ootavad lahendamist

2. Ühtegi probleemi ei tuleks lahendada kaks korda

3. Igavus ja nüridus on kurjast

4. Vabadus on hea

5. Suhtumine ei asenda kompetentsi

 

Lisaks toob autor välja ka häkkeri põhioskused, milleks on:

1. Õpi programmeerima

2. Hangi üks avatud lähtekoodiga Unixitest ja õpi seda kasutama

3. Õpi kasutama veebi ja kirjutama HTMLi

4. Kui sa ei oska piisaval määral inglise keelt, õpi see ära

 

Veidi häbi on tunnistada, et ma ei ole varasemalt suutnud ka enda jaoks ära seletada häkkeri ja kräkkeri vahet, rääkimata selle selgitamisest kellelegi teisele. Olen tänulik, et õppejõud Kikkas on suunanud meid käesolevat tükki lugema – Aitäh Kaido! Tunnen, et see lugemine oli nagu rusikas silmaauku ja täpselt paraja ajastusega ehk teisel semestril.

 

Kasutatud materjalid:

1.      Kuidas saada häkkeriks, 2021, [Online]. Loetud aadressil: https://www.kakupesa.net/hacker/ Kasutatud 07.04.2022.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Automaatse tuvastamise areng

Tänases postituses tuleb juttu automaattuvastuse arengu kolmest olulisest etapist, milleks on vöötkoodide loomine, võimekama QR koodi loomine ning “koroonapassi” kasutuselevõtt. Automaatne tuvastus sai alguse vajadusest teha kauplustes lõpp pikkadele kassajärjekordadele. Selleks asusid Bernard Silver ja Norman J. Wooland 1948. aastal välja töötama automaatse tuvastuse süsteemi, et märgistada kauplustes tooted neile vastava tooteinfoga. Triipkoodile e vöötkoodile e ribakoodile saadi patent aastal 1952 ning 22 aastat hiljem skaneeriti Ohio osariigis Troi linna Marsh Supermarketis ametlikult esimene ribakoodiga toode, milleks oli Juicy Fruit närimiskummi 10-pakk. [1] Minu hinnangul panid ribakoodid aluse kaubandusrevolutsioonile. Esimese vöötkoodi disain [1] Aastakümneid oli püütud triipkoodist paremat toodet leiutada, kuniks 1994 aastal tuli Jaapani insener Masahiro Hara välja QR(Quick Response) koodiga, mida hakati esimesena kasutama autotööstuses, et jälgida sõidukite ja nende kompon...
Postita kommentaar
Lisateave

Internet tõi muutused kaugsuhtlusesse

Kui veel 20ndal sajandil kasutati kaugsuhtluseks veel peamiselt telegrammide teel, siis tänaseks on palju uusi kanaleid, näiteks meilisuhtlus.   Telegrammid on telegraafioperaatorini suuliselt või kirjalikult saabunud teated, mis edastati saajale tekstilisel vormil telegraafside kaudu [1] . Veel Esimese Maailmasõja ajal olid telegrammid kiireim viis kaugsuhtluseks [2] . Telegrammid ei suutnud konkureerida aeglase kirjapostiga hinna osas ning hiljem kaotas ka telefonidele kiiruseelise, mistõttu algas Teise Maailmasõja ajal telegrammide arvu vähenemine ning 20nda sajandi lõpul võtsid internetis leiduvad aletrnatiivid ka vähesed allesjäänud telegraafrakendused üle [3] . Telegramm Royal Air Force'lt Desmond O’Connellile  [9]   Eestis oli võimalik viimast korda tegelgramme teele panna 2007ndla aastal Viljandimaa postkontoritest, ning sama aasta jõulude-eelsetel kuuel kuul saadeti vaid neli telegrammi. [4]     Raymond Samuel Tomlinson oli Ameerika prog...
Postita kommentaar
Lisateave

Oma ala professionaal ja "käsitööline"

Selle nädala ülesandeks on tuua välja omadus, mis võiks kõige paremini eristada professionaali sama eriala “käsitöölisest”. Minu hinnangul on niisuguseks omaduseks eelkõige elukutselisus. Professionaali puhul on tegemist elukutselise töötajaga omal alal ning teenitakse elatist. Teisel juhul tegemist mitteelukutselise töötajaga, harrastatakse tegevust hobikorras ning rõhk ei ole elatise teenimisel. Mõlemal juhul on võimalik olla nii professionaalne kui ka ebaprofessionaalne. Minu kogemuse põhjal on sageli asjaarmastajad professionaalsemad kui elukutselised töötajad. Võimalik, et vahe tuleneb sellest, et kas midagi “peab” tegema või tahetakse teha. Ühe näitena tooksin välja aastatetaguse olukorra Pärnu erakorralise meditsiini osakonnast kui kiirabil tuli mind haiglas kanderaamilt haiglavoodile rullida, sest tervislikel põhjustel mul jalad ei kandnud. Eemalt lähenes küsis tolle vahetuse vastutav doktor kõlava häälega parastaval toonil üle rahvarohke saali alaealisele minule: “Nohh pur...
Postita kommentaar
Lisateave