Autoriõigused

 Käesoleva nädala ülesandeks oli läbi lugeda Rick Falkvinge ja Christian Engströmi teosest “The Case for Copyright Reform”^[1] teine peatükk, mis käsitleb ettepanekuid autoriõiguste reformiks.

 

Autorid toovad välja kuus peamist punkti:

1.      Moraalsed õigused

Autorid teevad ettepaneku jätta autori moraalseid õiguseid puudutav muutmata. Lisades, et keegi et tohi väita end olevat ABBA või olevat kirjutanud kõik Paul McCartney lood kui ta seda ei ole, ning et niisuguse teguviisi lugema illegaalseks. Olen selle punktiga 100% nõus ja ei oska näha ka minimaalseimaid aspekte, et vastu väita.

2.      Vaba mitteäriline jagamine

Autorite hinnangud peaks autoriõiguste reform reguleerima vaid teose kasutamist ärilistel eesmärkidel. Olen punktiga päri ning usun, et piir joonestub üsnagi selgelt välja.

3.      20aastane kommertsmonopol

Autorite hinnangul peaks autoriõiguste kaiteaega lühendama 70 aastalt 20ni alustades arvamist teose avalikustamisest. Minu isiklik arvamus on, et 20 aastat teose avalikustamisest on liialt lühike aeg ning pikendamine/lühendamine peaks olema tolle autori mõningatel juhtudel ka pärijate kätes. Peaksin mõistlikumaks lahenduseks lühendada seda 10 aastat peale pärast siit ilmast lahkumist, kuid mitte lühemaks kui 20 aastat teose avalaikustamisest.

4.      Autoriõiguste registreerimine viieks aastaks

Rick Falkvinge ja Christian Engström peavad suureks probleemiks, et kohati on autoreid võimalu leida, ning usuvad, et seda probleemi võiks vähendada autoriõiguste uuendamine iga viie aasta tagant. Ei tasu unustada, et autori kättesaadavus peaks olema autori enda huvides. Kui tal seda huvi mingilt maalt ei ole, siis ehk ei peakski saama tema loomingut kasutada. Arvan, et autori leidmise osas ei ole suurt vahet, kas perioodiks viis või kümme aastat. Küll aga on autorile endale pinget tekitav, et iga teatud perioodi tagant tuleb õigusi uuendada. Pean viit aastat liiga lühikeseks ajaks ning usun, et 10 aastat võiks olla optimaalne.

5.      Vaba sampling

Autorid väidavad, et artistidele, kes soovivad luua midagi uut taaskasutades vana, kehtivad liiga karmid reeglid ning nad soovivad seda muuta. Mina seevastu arvan, et autorile võiks jääde eluajal otsustus õigus. Mitte kõik teosed ei vääri paroodiat.

6.      A Ban on DRM

DRM on lühend Digital Rights Management ehk digitaalõiguste haldamine, kuid autorite sõnul toimib see rohke kui “tehniline süsteem, mis piirab tarbijaid kõigest, milleks neil juriidiline õigus on.” Suures pildis olen raamatu autoritega nõus, et oleks tarvis tasakaalustatud reeglistikku, millest on kasu tervele ühiskonnale.

Minu kui võhiku hinnangul on just DRMi vallas enim muutunud, kuid mitte autorite loodetud suunas.

Kasutatud materjalid:

1.      The Case for Copyright Reform, R. Falkvinge ja C. Engström, 2012, [Online]. Loetud aadressil: http://falkvinge.net/wp-content/uploads/large/The%20Case%20For%20Copyright%20Reform%20(2012)%20Engstrom-Falkvinge.pdf Kasutatud: 10.03.2022