Otse põhisisu juurde

Postitused

IT turvariskid lastele "Tiigrihüppe ajastul"

Selle nädala ülesandeks oli valida üks suurematest IT turvariskidest ning seda analüüsida. Teadatuntud Tiigrihüppe programmi algusaegadel käisin mina põhikoolis ja mäletan hästi aega, kui hakati õpetama arvutikasutust. Eredamate mälupiltide hulgas polegi niiväga huvitav õppetöö, kuivõrd arvutitega seotud ebameeldivad kogemused . Mäletan oma kooliajast, et lastel oli ligipääs mitte-eakohasele sisule. Oli olukordi, kus tundsin end arvutiklassis ebamugavalt nähes kaadreid, mida väikese tüdruku silmad ei oleks pidanud nägema. Tuli ette päevi, mil arvutihiirtega mängiti hiiresõda neid loopides ja hiire juhtmega/sabaga piitsutades või hoopis kalamehe mängu mängides, kus keskmine mängija ehk kalamees pöörleb ja keerutab juhet anda ümber maadligi ning tema ümber ringis seisjad peavad sellest üle hüppama, lõksu jääja kukub mängust välja. Oli ka kordi, kus kaasõpilaste pilte pandi arvutitele taustapiltideks. Turvariske oli erinevaid, kuid selles postituses keskendun mitte-eakohase sisu kätte
Postita kommentaar
Lisateave
Hiljutised postitused

Eyegaze Edge®

Selle nädala ülesandeks oli kirjeldada üht uudset IT tugilahendust. Kirjeldatavaks tugilahenduseks valisin toote Eyegaze Edge, mis on toetav abiline ka raske puudega arvutikasutajale. Eyegaze Edge on maailma kõige arenenum silmadega juhitav suhtlussüsteem arvutikasutaja ja arvuti vahel. Eyegaze Edge süsteem võimaldab kasutajal suhelda arvutika kasutades vaid ühte silma. Süsteemi osade hulka kuuluvad spetsiaalne tahvelarvuti ning selle külge kinnitatav silma liikuvustegevust jälgiv kaamera, mis tuvastab punkte, kuhu kasutaja ekraanil vaatab ilma pead või keha liigutamata. Keeruline pilditöötlustarkvara analüüsib kaamerapilti 60 korda sekundis, võimaldades seeläbi sujuvat arvutikasutamise kogemust. Süsteemi seadistamiseks ühe inimese jaoks on vaja läbida kalibreerimise protseduur, mis võtab umbes 15 sekundit. Ekraanist eemale liikudes ja hiljem naastes, ei ole vaja kalibreerimisprotseduuri taas läbida. Spetsiaalsel lisaekraanil on ristkülikukujulised virtuaalsed nupud, mida kasutaja saab
Postita kommentaar
Lisateave

Veebi kasutatavus Outlooki ja Gmaile näitel

Selle nädalal postituses tuleb juttu veebikeskkonna kasutatavusest Outlooki ja Gmaili näitel. Koostasin tabeli, kus hindasin oma äranägemise järgi viie palli süsteemis veebi kasutatavuse tingimuste täitmist, mille Jakob Nielsen artiklis “Usability 101: Introduction to Usability” [1] on välja toonud. Omadus Outlook Gmail Õpitavus 5 5 Tõhusus 5 5 Meeldejäävus 4 5 Vead 5 3 Rahulolu 5 4   Õpitavuse all peetake silmas pingutuslikku ja ajalist mahtu, mis kulub baasfunktsioonide kasutama õppimiseks. Tõhusust hinnatakse selle järgi kui kiiresti saab kasutaja toimingud tehtud arvestades, et oskused on eelnevalt omandatud. Minu hinnangul on nii Outlooki kui ka Gmaili puhul mõlemad eeldused väga hästi täidetud tänu loogilisele ja käepärasele ülesehitusele. Meeldejäävus ehk kui lihtsasti suudab kasutaja meelde tu
Postita kommentaar
Lisateave

Eric S. Raymond “How To Become A Hacker”

Selle nädala postitusest saab lugeda minu arvustust Eric S. Raymondi kirjatükist “How To Become A Hacker”, mille on eesti keelde tõlkinud Kaido Kikkas. [1] Mina lugesin Kaido Kikkase eestikeelset versiooni ning sirvisin ka originaaldokumenti. Esimese asjana tooksin välja, et tavapäraseks saanud kohmakaid lauseid, mida tihti inglise keelest eesti keelde tõlkimisel ette tuleb, on ka kõnealuses tõlketöös päris palju. Ühe näitena tooksin välja inglisekeelse lause alguse “There is” ja selle otse tõlke, “Seal on” või ka “On olemas”. Üldiselt oleks ilusam kasutada eesti keele lauseehituse struktuuri alus-öeldis-sihitis, aga ka teisiti ülesehitatud lause ei ole takistuseks mõistmisel, mis praeguses kontekstis on palju olulisema väärtusega. Mina tunnen, et tekst on küllaltki lihtsas keeles kirjutatud ja kenasti arusaadav neile, kes seda ka lugema satuvad, neile, kel tõenäoliselt juba mõningad teemakohased algteadmised on olemas. Kirjatükk seletab hästi lahti häkkeri ja kräkkeri erinevused
Postita kommentaar
Lisateave

Oma ala professionaal ja "käsitööline"

Selle nädala ülesandeks on tuua välja omadus, mis võiks kõige paremini eristada professionaali sama eriala “käsitöölisest”. Minu hinnangul on niisuguseks omaduseks eelkõige elukutselisus. Professionaali puhul on tegemist elukutselise töötajaga omal alal ning teenitakse elatist. Teisel juhul tegemist mitteelukutselise töötajaga, harrastatakse tegevust hobikorras ning rõhk ei ole elatise teenimisel. Mõlemal juhul on võimalik olla nii professionaalne kui ka ebaprofessionaalne. Minu kogemuse põhjal on sageli asjaarmastajad professionaalsemad kui elukutselised töötajad. Võimalik, et vahe tuleneb sellest, et kas midagi “peab” tegema või tahetakse teha. Ühe näitena tooksin välja aastatetaguse olukorra Pärnu erakorralise meditsiini osakonnast kui kiirabil tuli mind haiglas kanderaamilt haiglavoodile rullida, sest tervislikel põhjustel mul jalad ei kandnud. Eemalt lähenes küsis tolle vahetuse vastutav doktor kõlava häälega parastaval toonil üle rahvarohke saali alaealisele minule: “Nohh pur
Postita kommentaar
Lisateave

Autoriõigused

  Käesoleva nädala ülesandeks oli läbi lugeda Rick Falkvinge ja Christian Engströmi teosest “The Case for Copyright Reform” [1] teine peatükk, mis käsitleb ettepanekuid autoriõiguste reformiks.   Autorid toovad välja kuus peamist punkti: 1.       Moraalsed õigused Autorid teevad ettepaneku jätta autori moraalseid õiguseid puudutav muutmata. Lisades, et keegi et tohi väita end olevat ABBA või olevat kirjutanud kõik Paul McCartney lood kui ta seda ei ole, ning et niisuguse teguviisi lugema illegaalseks. Olen selle punktiga 100% nõus ja ei oska näha ka minimaalseimaid aspekte, et vastu väita. 2.       Vaba mitteäriline jagamine Autorite hinnangud peaks autoriõiguste reform reguleerima vaid teose kasutamist ärilistel eesmärkidel. Olen punktiga päri ning usun, et piir joonestub üsnagi selgelt välja. 3.       20aastane kommertsmonopol Autorite hinnangul peaks autoriõiguste kaiteaega lühendama 70 aastalt 20ni alustades arvamist teose avalikustamisest. Minu isiklik arvamus on,
Postita kommentaar
Lisateave

Virginia Shea 10 käsku

Tänases postituses tuleb juttu Virginia Shea netiketi 10 käsust, mis pärinevad 90ndatest ning kehtivad senini. Alljärgnevalt toon välja Virginia Shea 10 käsku: 1. Ole inimene (Remember the human). 2. Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus (Adhere to the same standards of behavior online that you follow in real life). 3. Tea, kus sa oled (Know where you are in cyberspace). 4. Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust (Respect other people’s time and bandwidth). 5. Näe võrgus hea välja (Make yourself look good online). 6. Jaga oma teadmisi (Share expert knowledge). 7. Aita piirata sõimusõdu (Help keep flame wars under control). 8. Austa teiste inimeste privaatsust (Respect other people’s privacy). 9. Ära kuritarvita oma võimu (Don’t abuse your power). 10. Andesta teistele nende eksimused (Be forgiving of other people’s  mistakes). [1] Praeguseks on ühiskond saanud Virginia Shea käskudega kohaneda pea 25 aastat, kuid sellegi poolest on reeglite vastu eksimine tavapärane nähtus infoühi
Postita kommentaar
Lisateave