Otse põhisisu juurde

Virginia Shea 10 käsku

Tänases postituses tuleb juttu Virginia Shea netiketi 10 käsust, mis pärinevad 90ndatest ning kehtivad senini.

Alljärgnevalt toon välja Virginia Shea 10 käsku:
1. Ole inimene (Remember the human).
2. Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus (Adhere to the same standards of behavior online that you follow in real life).
3. Tea, kus sa oled (Know where you are in cyberspace).
4. Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust (Respect other people’s time and bandwidth).
5. Näe võrgus hea välja (Make yourself look good online).
6. Jaga oma teadmisi (Share expert knowledge).
7. Aita piirata sõimusõdu (Help keep flame wars under control).
8. Austa teiste inimeste privaatsust (Respect other people’s privacy).
9. Ära kuritarvita oma võimu (Don’t abuse your power).
10. Andesta teistele nende eksimused (Be forgiving of other people’s mistakes). [1]

Praeguseks on ühiskond saanud Virginia Shea käskudega kohaneda pea 25 aastat, kuid sellegi poolest on reeglite vastu eksimine tavapärane nähtus infoühiskonnas. Enim näiteid tuleb pähe 3nda punkti kohta, mis ütleb, et ka infoühiskonnas on oluline silmas pidada kus, mida ja kuidas jagada. Pean olulisimaks selle punkti juurest kaasa võtta teadmist, et võrk ei unusta.

Esimese näitena tooksin välja aastatetaguse juhtumi, kus korvpalli Eesti Meistrivõistluste eel kirjutas tiimiliige sotsiaalmeedias postituse sisuga, et nemad on juba eos võitnud, vastasvõistkond imegu sõrme ning Karikale võib nende tiiminime juba ära kirjutada. Sellest postitusest sai “nõrgem” tiim hoopis nii palju hoogu juurde, et tõmbasid ilkujatele koti pähe. Peale võistlusmängu oli küll postitus maha võetud ja “seina” pealt see enam leitav polnud, kuid Google otsingumootoriga tuli see ilusti koos autori nimega välja. Vaja oli vaid õigeid otsingusõnu.

Samalaadne backfire juhtum tabas ka Kevin Harti, kui aastal 2018 koomik 2019nda aasta Oscarite auhinnagala õhtujuhtide seast välja arvati, sest päevavalgele oli ilmunud 7 aasta tagune Twitteri tweet, mida korraldajad pidasid lubamatuks geivastaseks käitumiseks. Kevin Harti tweet, mis on tänaseks juba neli aastat tema Twitteri kontolt kustutatud, kuid seni palju kõmu tekitab: “Yo if my son comes home & try’s 2 play with my daughters doll house I’m going 2 break it over his head & say n my voice ‘stop that’s gay.” [2]
 
Kasutatud allikad:
1. E-ITSPEA 5: Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest, [online]. Loetud aadressil: https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_5:_Tarzan_suurlinnas:_v%C3%B5rgusuhtluse_erip%C3%A4radest Kasutatud: 03.03.2022
2. How Kevin Hart tweeted himself out of a job hosting the Oscars, 2018, [Online]. Loetud aadressil: https://www.theverge.com/2018/12/8/18131221/kevin-hart-oscar-hosting-homophobia-twitter-tweets Kasutatud: 04.03.2022
 
 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Automaatse tuvastamise areng

Tänases postituses tuleb juttu automaattuvastuse arengu kolmest olulisest etapist, milleks on vöötkoodide loomine, võimekama QR koodi loomine ning “koroonapassi” kasutuselevõtt. Automaatne tuvastus sai alguse vajadusest teha kauplustes lõpp pikkadele kassajärjekordadele. Selleks asusid Bernard Silver ja Norman J. Wooland 1948. aastal välja töötama automaatse tuvastuse süsteemi, et märgistada kauplustes tooted neile vastava tooteinfoga. Triipkoodile e vöötkoodile e ribakoodile saadi patent aastal 1952 ning 22 aastat hiljem skaneeriti Ohio osariigis Troi linna Marsh Supermarketis ametlikult esimene ribakoodiga toode, milleks oli Juicy Fruit närimiskummi 10-pakk. [1] Minu hinnangul panid ribakoodid aluse kaubandusrevolutsioonile. Esimese vöötkoodi disain [1] Aastakümneid oli püütud triipkoodist paremat toodet leiutada, kuniks 1994 aastal tuli Jaapani insener Masahiro Hara välja QR(Quick Response) koodiga, mida hakati esimesena kasutama autotööstuses, et jälgida sõidukite ja nende kompon

Eyegaze Edge®

Selle nädala ülesandeks oli kirjeldada üht uudset IT tugilahendust. Kirjeldatavaks tugilahenduseks valisin toote Eyegaze Edge, mis on toetav abiline ka raske puudega arvutikasutajale. Eyegaze Edge on maailma kõige arenenum silmadega juhitav suhtlussüsteem arvutikasutaja ja arvuti vahel. Eyegaze Edge süsteem võimaldab kasutajal suhelda arvutika kasutades vaid ühte silma. Süsteemi osade hulka kuuluvad spetsiaalne tahvelarvuti ning selle külge kinnitatav silma liikuvustegevust jälgiv kaamera, mis tuvastab punkte, kuhu kasutaja ekraanil vaatab ilma pead või keha liigutamata. Keeruline pilditöötlustarkvara analüüsib kaamerapilti 60 korda sekundis, võimaldades seeläbi sujuvat arvutikasutamise kogemust. Süsteemi seadistamiseks ühe inimese jaoks on vaja läbida kalibreerimise protseduur, mis võtab umbes 15 sekundit. Ekraanist eemale liikudes ja hiljem naastes, ei ole vaja kalibreerimisprotseduuri taas läbida. Spetsiaalsel lisaekraanil on ristkülikukujulised virtuaalsed nupud, mida kasutaja saab

Infoühiskonna arengukava 2020

Selle nädala ülesandeks oli meil esmalt läbi lugeda Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020 teine peatükk ning kirjelda blogipostituses praeguseks üht kõige enam ja üht kõige vähem realiseerunud visioonipunkti. Minu arvetes praeguseks on kõige paremini realiseerunud kõrgema tööhõive neljas punkt, milleks on töökohtade võrgustumine, mis pakub töötajatele muu hulgas ka paremaid võimalusi kaugtööks. Tänasel päeval on kaugtöövõimalused loodud väga paljudel töökohtadel ning see annab tugeva eelise töötajale oma tööde paindlikumaks planeerimiseks ning tööandjale võimaluse inimressursse pandlikumalt jagada ning juhtida. Kui veel paar aastat tagasi võis pidada kaugtöö või kodukontori võimalust privileegiks, siis minu hinnangul tänasel päeval on see uus normaalsus ning kaugtöövõimaluse puudumine on hoopis ametikohal suur puudus, mitte "privileegi puudumine". Samas seda punkti võib lugeda ka mitte nii hästi täidetuks, sest ettevõtete võrgustumisele andis hoo koroonaviiruse levik ning a