Otse põhisisu juurde

Veebi kasutatavus Outlooki ja Gmaile näitel

Selle nädalal postituses tuleb juttu veebikeskkonna kasutatavusest Outlooki ja Gmaili näitel.

Koostasin tabeli, kus hindasin oma äranägemise järgi viie palli süsteemis veebi kasutatavuse tingimuste täitmist, mille Jakob Nielsen artiklis “Usability 101: Introduction to Usability”[1] on välja toonud.

Omadus

Outlook

Gmail

Õpitavus

5

5

Tõhusus

5

5

Meeldejäävus

4

5

Vead

5

3

Rahulolu

5

4

 

Õpitavuse all peetake silmas pingutuslikku ja ajalist mahtu, mis kulub baasfunktsioonide kasutama õppimiseks. Tõhusust hinnatakse selle järgi kui kiiresti saab kasutaja toimingud tehtud arvestades, et oskused on eelnevalt omandatud. Minu hinnangul on nii Outlooki kui ka Gmaili puhul mõlemad eeldused väga hästi täidetud tänu loogilisele ja käepärasele ülesehitusele.

Meeldejäävus ehk kui lihtsasti suudab kasutaja meelde tuletada funktsioonide kasutamist, kui  mõnda aega ei ole süsteemi kasutanud. Mulle tundub, et võrreldes Gmailiga on Outlookis rohkem funktsioone ja seega ka suurem võimalus “ära eksida”.

Vead – selle punkti all peetakse silmas kasutajapoolsete vigade tekkimise vähendamist. Minu hinnangul on siin Gmailil kõvasti arenguruumi. Kui e-mailile jääb pealkiri ehk teema määramata, annab Outlook sellest märku ning kasutaja otsustab, kas saadab meili sellegipoolest välja või parandab vea. Niisugune võimalus Gmailis puudub. Aegajalt tuleb ka ette kui e-mail saadetakse valele aadressile. Sellises olukorras on Gmailis võimalik 30 sekundi jooksul meil tagasi kutsuda, kuid selle aga möödudes ei ole enam mudi valikuid kui et olukorraga leppida. Outlookis seevastu saab meili tagasi kutsuda mistahes hetkel, kui saaja ei ole meili avanud.

Rahulolu ehk üldine kasutusmugavus. Ka siin on Gmailil võrreldes outlookiga ruumi areneda. Outlookis käib meilide edasisuunamine lihtsasti ja ühest kohast, kuid Gmailis saab seadete suunamise vahelehe kaudu suunata vaid ühele aadressile ning kui on soov suunata mitmele, tuleb valida filtrite vaheleht ja luua iga aadressi kohta üks filter, et kõik sissetulevad meilid suunata edasi aadressile, mis muuhulgas tekib rippmenüüsse vaid siis, kui see on suunamise vahelehel defineeritud. Lisaks on Gmailil ka failide lisamisega ikaldus – faili lohistamine ei pruugi tuua soovitud tulemust ning failid ei pruugi avaneda korrektselt. Viimase kohta lisan ka näite.

Gmaili postkasti üldvaade - igal failil oma nimi ja otse avades ka õige sisu: 



Avatud meili vaade Gmailis: 





Igal failil oma nimi, kuid sisuks üks ja sama joonis, mis pärineb failist Vaated 2 1904.pdf. Ka allalaadimisel - Korrus 1904.pdf faili allalaadimisel laetakse alla hoopis fail Vaated 2 1904.pdf.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et minu hinnangul on Outlooki kasutatavus Gmailist kõrgemal tasemel.

Kasutatud materjalid:

1. Usability 101: Introduction to Usability, 2012, [Online]. Loetud aadressil: https://www.nngroup.com/articles/usability-101-introduction-to-usability/ Kasutatud: 21.04.2022

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Internet tõi muutused kaugsuhtlusesse

Kui veel 20ndal sajandil kasutati kaugsuhtluseks veel peamiselt telegrammide teel, siis tänaseks on palju uusi kanaleid, näiteks meilisuhtlus.   Telegrammid on telegraafioperaatorini suuliselt või kirjalikult saabunud teated, mis edastati saajale tekstilisel vormil telegraafside kaudu [1] . Veel Esimese Maailmasõja ajal olid telegrammid kiireim viis kaugsuhtluseks [2] . Telegrammid ei suutnud konkureerida aeglase kirjapostiga hinna osas ning hiljem kaotas ka telefonidele kiiruseelise, mistõttu algas Teise Maailmasõja ajal telegrammide arvu vähenemine ning 20nda sajandi lõpul võtsid internetis leiduvad aletrnatiivid ka vähesed allesjäänud telegraafrakendused üle [3] . Telegramm Royal Air Force'lt Desmond O’Connellile  [9]   Eestis oli võimalik viimast korda tegelgramme teele panna 2007ndla aastal Viljandimaa postkontoritest, ning sama aasta jõulude-eelsetel kuuel kuul saadeti vaid neli telegrammi. [4]     Raymond Samuel Tomlinson oli Ameerika prog...

Uue meedia mõju traditsioonilisele meediale

Traditsioonilise meedia all peetakse silmas massikummunikatsiooni kanaleid, mis olid saadaval enne digitaalse meedia tulekut ning on kasutatud juba aastakümneid. Traditsiooniline meedia hõlmab televisiooni, raadiot, ajalehti, raamatuid, ajakirju jms. [1] Uut meediat saab kõige paremini kirjeldada kui digikanaleid, mis on reklaaminduses populaarsust kogunud umbes viimasel kümnendil. Kuna üha enam tarbijaid loodab kõiges oma mobiiltelefonidele, on uuest meediast saanud üha tõhusam viis reklaamida. Uus meedia hõlmab endas Interneti-põhiseid reklaamivorme, nagu bännerreklaamid, sotsiaalmeedia ja rakendused. [2] Uue meedia tulekuga on palju muutunud ka traditsioonilise meedia maastikul. Ühe olulise positiivse muutusena tooksin välja, et uue meedia tulekuga liikusid paljud traditsioonilise meedia väljaanded osaliselt või täielikult digitaalsesse ruumi. See võimaldas traditsioonilisel meedial kulusid kokku hoida trükimasinate ja laialivedajate arvelt, säästa paberit, tinti jpm. Veidi paradoks...

Automaatse tuvastamise areng

Tänases postituses tuleb juttu automaattuvastuse arengu kolmest olulisest etapist, milleks on vöötkoodide loomine, võimekama QR koodi loomine ning “koroonapassi” kasutuselevõtt. Automaatne tuvastus sai alguse vajadusest teha kauplustes lõpp pikkadele kassajärjekordadele. Selleks asusid Bernard Silver ja Norman J. Wooland 1948. aastal välja töötama automaatse tuvastuse süsteemi, et märgistada kauplustes tooted neile vastava tooteinfoga. Triipkoodile e vöötkoodile e ribakoodile saadi patent aastal 1952 ning 22 aastat hiljem skaneeriti Ohio osariigis Troi linna Marsh Supermarketis ametlikult esimene ribakoodiga toode, milleks oli Juicy Fruit närimiskummi 10-pakk. [1] Minu hinnangul panid ribakoodid aluse kaubandusrevolutsioonile. Esimese vöötkoodi disain [1] Aastakümneid oli püütud triipkoodist paremat toodet leiutada, kuniks 1994 aastal tuli Jaapani insener Masahiro Hara välja QR(Quick Response) koodiga, mida hakati esimesena kasutama autotööstuses, et jälgida sõidukite ja nende kompon...