Otse põhisisu juurde

Veebi kasutatavus Outlooki ja Gmaile näitel

Selle nädalal postituses tuleb juttu veebikeskkonna kasutatavusest Outlooki ja Gmaili näitel.

Koostasin tabeli, kus hindasin oma äranägemise järgi viie palli süsteemis veebi kasutatavuse tingimuste täitmist, mille Jakob Nielsen artiklis “Usability 101: Introduction to Usability”[1] on välja toonud.

Omadus

Outlook

Gmail

Õpitavus

5

5

Tõhusus

5

5

Meeldejäävus

4

5

Vead

5

3

Rahulolu

5

4

 

Õpitavuse all peetake silmas pingutuslikku ja ajalist mahtu, mis kulub baasfunktsioonide kasutama õppimiseks. Tõhusust hinnatakse selle järgi kui kiiresti saab kasutaja toimingud tehtud arvestades, et oskused on eelnevalt omandatud. Minu hinnangul on nii Outlooki kui ka Gmaili puhul mõlemad eeldused väga hästi täidetud tänu loogilisele ja käepärasele ülesehitusele.

Meeldejäävus ehk kui lihtsasti suudab kasutaja meelde tuletada funktsioonide kasutamist, kui  mõnda aega ei ole süsteemi kasutanud. Mulle tundub, et võrreldes Gmailiga on Outlookis rohkem funktsioone ja seega ka suurem võimalus “ära eksida”.

Vead – selle punkti all peetakse silmas kasutajapoolsete vigade tekkimise vähendamist. Minu hinnangul on siin Gmailil kõvasti arenguruumi. Kui e-mailile jääb pealkiri ehk teema määramata, annab Outlook sellest märku ning kasutaja otsustab, kas saadab meili sellegipoolest välja või parandab vea. Niisugune võimalus Gmailis puudub. Aegajalt tuleb ka ette kui e-mail saadetakse valele aadressile. Sellises olukorras on Gmailis võimalik 30 sekundi jooksul meil tagasi kutsuda, kuid selle aga möödudes ei ole enam mudi valikuid kui et olukorraga leppida. Outlookis seevastu saab meili tagasi kutsuda mistahes hetkel, kui saaja ei ole meili avanud.

Rahulolu ehk üldine kasutusmugavus. Ka siin on Gmailil võrreldes outlookiga ruumi areneda. Outlookis käib meilide edasisuunamine lihtsasti ja ühest kohast, kuid Gmailis saab seadete suunamise vahelehe kaudu suunata vaid ühele aadressile ning kui on soov suunata mitmele, tuleb valida filtrite vaheleht ja luua iga aadressi kohta üks filter, et kõik sissetulevad meilid suunata edasi aadressile, mis muuhulgas tekib rippmenüüsse vaid siis, kui see on suunamise vahelehel defineeritud. Lisaks on Gmailil ka failide lisamisega ikaldus – faili lohistamine ei pruugi tuua soovitud tulemust ning failid ei pruugi avaneda korrektselt. Viimase kohta lisan ka näite.

Gmaili postkasti üldvaade - igal failil oma nimi ja otse avades ka õige sisu: 



Avatud meili vaade Gmailis: 





Igal failil oma nimi, kuid sisuks üks ja sama joonis, mis pärineb failist Vaated 2 1904.pdf. Ka allalaadimisel - Korrus 1904.pdf faili allalaadimisel laetakse alla hoopis fail Vaated 2 1904.pdf.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et minu hinnangul on Outlooki kasutatavus Gmailist kõrgemal tasemel.

Kasutatud materjalid:

1. Usability 101: Introduction to Usability, 2012, [Online]. Loetud aadressil: https://www.nngroup.com/articles/usability-101-introduction-to-usability/ Kasutatud: 21.04.2022

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Automaatse tuvastamise areng

Tänases postituses tuleb juttu automaattuvastuse arengu kolmest olulisest etapist, milleks on vöötkoodide loomine, võimekama QR koodi loomine ning “koroonapassi” kasutuselevõtt. Automaatne tuvastus sai alguse vajadusest teha kauplustes lõpp pikkadele kassajärjekordadele. Selleks asusid Bernard Silver ja Norman J. Wooland 1948. aastal välja töötama automaatse tuvastuse süsteemi, et märgistada kauplustes tooted neile vastava tooteinfoga. Triipkoodile e vöötkoodile e ribakoodile saadi patent aastal 1952 ning 22 aastat hiljem skaneeriti Ohio osariigis Troi linna Marsh Supermarketis ametlikult esimene ribakoodiga toode, milleks oli Juicy Fruit närimiskummi 10-pakk. [1] Minu hinnangul panid ribakoodid aluse kaubandusrevolutsioonile. Esimese vöötkoodi disain [1] Aastakümneid oli püütud triipkoodist paremat toodet leiutada, kuniks 1994 aastal tuli Jaapani insener Masahiro Hara välja QR(Quick Response) koodiga, mida hakati esimesena kasutama autotööstuses, et jälgida sõidukite ja nende kompon
Postita kommentaar
Lisateave

Eyegaze Edge®

Selle nädala ülesandeks oli kirjeldada üht uudset IT tugilahendust. Kirjeldatavaks tugilahenduseks valisin toote Eyegaze Edge, mis on toetav abiline ka raske puudega arvutikasutajale. Eyegaze Edge on maailma kõige arenenum silmadega juhitav suhtlussüsteem arvutikasutaja ja arvuti vahel. Eyegaze Edge süsteem võimaldab kasutajal suhelda arvutika kasutades vaid ühte silma. Süsteemi osade hulka kuuluvad spetsiaalne tahvelarvuti ning selle külge kinnitatav silma liikuvustegevust jälgiv kaamera, mis tuvastab punkte, kuhu kasutaja ekraanil vaatab ilma pead või keha liigutamata. Keeruline pilditöötlustarkvara analüüsib kaamerapilti 60 korda sekundis, võimaldades seeläbi sujuvat arvutikasutamise kogemust. Süsteemi seadistamiseks ühe inimese jaoks on vaja läbida kalibreerimise protseduur, mis võtab umbes 15 sekundit. Ekraanist eemale liikudes ja hiljem naastes, ei ole vaja kalibreerimisprotseduuri taas läbida. Spetsiaalsel lisaekraanil on ristkülikukujulised virtuaalsed nupud, mida kasutaja saab
Postita kommentaar
Lisateave

Infoühiskonna arengukava 2020

Selle nädala ülesandeks oli meil esmalt läbi lugeda Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020 teine peatükk ning kirjelda blogipostituses praeguseks üht kõige enam ja üht kõige vähem realiseerunud visioonipunkti. Minu arvetes praeguseks on kõige paremini realiseerunud kõrgema tööhõive neljas punkt, milleks on töökohtade võrgustumine, mis pakub töötajatele muu hulgas ka paremaid võimalusi kaugtööks. Tänasel päeval on kaugtöövõimalused loodud väga paljudel töökohtadel ning see annab tugeva eelise töötajale oma tööde paindlikumaks planeerimiseks ning tööandjale võimaluse inimressursse pandlikumalt jagada ning juhtida. Kui veel paar aastat tagasi võis pidada kaugtöö või kodukontori võimalust privileegiks, siis minu hinnangul tänasel päeval on see uus normaalsus ning kaugtöövõimaluse puudumine on hoopis ametikohal suur puudus, mitte "privileegi puudumine". Samas seda punkti võib lugeda ka mitte nii hästi täidetuks, sest ettevõtete võrgustumisele andis hoo koroonaviiruse levik ning a
Postita kommentaar
Lisateave