Otse põhisisu juurde

Uue meedia mõju traditsioonilisele meediale

Traditsioonilise meedia all peetakse silmas massikummunikatsiooni kanaleid, mis olid saadaval enne digitaalse meedia tulekut ning on kasutatud juba aastakümneid. Traditsiooniline meedia hõlmab televisiooni, raadiot, ajalehti, raamatuid, ajakirju jms. [1]

Uut meediat saab kõige paremini kirjeldada kui digikanaleid, mis on reklaaminduses populaarsust kogunud umbes viimasel kümnendil. Kuna üha enam tarbijaid loodab kõiges oma mobiiltelefonidele, on uuest meediast saanud üha tõhusam viis reklaamida. Uus meedia hõlmab endas Interneti-põhiseid reklaamivorme, nagu bännerreklaamid, sotsiaalmeedia ja rakendused. [2]

Uue meedia tulekuga on palju muutunud ka traditsioonilise meedia maastikul. Ühe olulise positiivse muutusena tooksin välja, et uue meedia tulekuga liikusid paljud traditsioonilise meedia väljaanded osaliselt või täielikult digitaalsesse ruumi. See võimaldas traditsioonilisel meedial kulusid kokku hoida trükimasinate ja laialivedajate arvelt, säästa paberit, tinti jpm. Veidi paradoksaalsel moel on ühest minu silmis suurimast positiivsest muutusest kujunenud ka üks suurim negatiivne muutus, milleks on traditsioonilise meedia populaarsuse kahanemine. Hilistel 90ndatel ja 2000nda algul hakkas ühe enam inimesi kasutama internetti erinevatel põhjustel ning muuhulgas hakati rohkesti tarbima ka uut meediat, mistõttu traditsioonilise meedia populaarsus on pidevas kahanemises.

Digitaalsele ja traditsioonilisele meediale päevas kulutatud aeg Ameerika Ühendriikides aastatel 2011–2022 [3]



Kasutatud materjalid:

  1. What is Traditional Media, [Online]. Loetud aadressil: https://www.igi-global.com/dictionary/traditional-media/47688 Kasutatud: 17.02.2022

  2. Traditional Media vs. New Media: Which is Beneficial, 2020, [Online]. Loetud aadressil: https://www.techfunnel.com/martech/traditional-media-vs-new-media-beneficial/ Kasutatud: 17.02.2022

  3. Time spent per day with digital versus traditional media in the United States from 2011 to 2022, 2022, [Online]. Loetud aadressil: https://www.statista.com/statistics/565628/time-spent-digital-traditional-media-usa/ Kasutatud: 17.02.2022

 



Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Internet tõi muutused kaugsuhtlusesse

Kui veel 20ndal sajandil kasutati kaugsuhtluseks veel peamiselt telegrammide teel, siis tänaseks on palju uusi kanaleid, näiteks meilisuhtlus.   Telegrammid on telegraafioperaatorini suuliselt või kirjalikult saabunud teated, mis edastati saajale tekstilisel vormil telegraafside kaudu [1] . Veel Esimese Maailmasõja ajal olid telegrammid kiireim viis kaugsuhtluseks [2] . Telegrammid ei suutnud konkureerida aeglase kirjapostiga hinna osas ning hiljem kaotas ka telefonidele kiiruseelise, mistõttu algas Teise Maailmasõja ajal telegrammide arvu vähenemine ning 20nda sajandi lõpul võtsid internetis leiduvad aletrnatiivid ka vähesed allesjäänud telegraafrakendused üle [3] . Telegramm Royal Air Force'lt Desmond O’Connellile  [9]   Eestis oli võimalik viimast korda tegelgramme teele panna 2007ndla aastal Viljandimaa postkontoritest, ning sama aasta jõulude-eelsetel kuuel kuul saadeti vaid neli telegrammi. [4]     Raymond Samuel Tomlinson oli Ameerika prog...
Postita kommentaar
Lisateave

Automaatse tuvastamise areng

Tänases postituses tuleb juttu automaattuvastuse arengu kolmest olulisest etapist, milleks on vöötkoodide loomine, võimekama QR koodi loomine ning “koroonapassi” kasutuselevõtt. Automaatne tuvastus sai alguse vajadusest teha kauplustes lõpp pikkadele kassajärjekordadele. Selleks asusid Bernard Silver ja Norman J. Wooland 1948. aastal välja töötama automaatse tuvastuse süsteemi, et märgistada kauplustes tooted neile vastava tooteinfoga. Triipkoodile e vöötkoodile e ribakoodile saadi patent aastal 1952 ning 22 aastat hiljem skaneeriti Ohio osariigis Troi linna Marsh Supermarketis ametlikult esimene ribakoodiga toode, milleks oli Juicy Fruit närimiskummi 10-pakk. [1] Minu hinnangul panid ribakoodid aluse kaubandusrevolutsioonile. Esimese vöötkoodi disain [1] Aastakümneid oli püütud triipkoodist paremat toodet leiutada, kuniks 1994 aastal tuli Jaapani insener Masahiro Hara välja QR(Quick Response) koodiga, mida hakati esimesena kasutama autotööstuses, et jälgida sõidukite ja nende kompon...
Postita kommentaar
Lisateave