Otse põhisisu juurde

Eyegaze Edge®

Selle nädala ülesandeks oli kirjeldada üht uudset IT tugilahendust. Kirjeldatavaks tugilahenduseks valisin toote Eyegaze Edge, mis on toetav abiline ka raske puudega arvutikasutajale.

Eyegaze Edge on maailma kõige arenenum silmadega juhitav suhtlussüsteem arvutikasutaja ja arvuti vahel.



Eyegaze Edge süsteem võimaldab kasutajal suhelda arvutika kasutades vaid ühte silma. Süsteemi osade hulka kuuluvad spetsiaalne tahvelarvuti ning selle külge kinnitatav silma liikuvustegevust jälgiv kaamera, mis tuvastab punkte, kuhu kasutaja ekraanil vaatab ilma pead või keha liigutamata. Keeruline pilditöötlustarkvara analüüsib kaamerapilti 60 korda sekundis, võimaldades seeläbi sujuvat arvutikasutamise kogemust.

Süsteemi seadistamiseks ühe inimese jaoks on vaja läbida kalibreerimise protseduur, mis võtab umbes 15 sekundit. Ekraanist eemale liikudes ja hiljem naastes, ei ole vaja kalibreerimisprotseduuri taas läbida.



Spetsiaalsel lisaekraanil on ristkülikukujulised virtuaalsed nupud, mida kasutaja saab juhtida neid vaadates. Selleks, et virtuaalsele nupule vajutada, peab kasutaja seda jälgima teatud aja vältel – see aeg on vastavalt kasutaja vajadustele reguleeritav, kuid jääb tavaliselt 0.5 sekundi sisse.

Navigeerimisnuppudele võimaldavad kasutajal hõlpsasti nii Eyegaze programmides kui ka muudes aplikatsioonides võib veebibrauseris iseseisvalt navigeerida.



Kasutatud materjalid:

1. The EyeGaze Edge, [Online]. Loetud aadressil: https://eyegaze.com/products/eyegaze-edge/ Kasutatud: 28.04.2022

2. The Eyegaze Edge – The World’s Most Advanced Eye-Driven Tablet Communication System, [Online]. Loetud aadressil: https://www.closingthegap.com/the-eyegaze-edge-the-worlds-most-advanced-eye-driven-tablet-communication-system/ Kasutatud: 28.04.2022 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Automaatse tuvastamise areng

Tänases postituses tuleb juttu automaattuvastuse arengu kolmest olulisest etapist, milleks on vöötkoodide loomine, võimekama QR koodi loomine ning “koroonapassi” kasutuselevõtt. Automaatne tuvastus sai alguse vajadusest teha kauplustes lõpp pikkadele kassajärjekordadele. Selleks asusid Bernard Silver ja Norman J. Wooland 1948. aastal välja töötama automaatse tuvastuse süsteemi, et märgistada kauplustes tooted neile vastava tooteinfoga. Triipkoodile e vöötkoodile e ribakoodile saadi patent aastal 1952 ning 22 aastat hiljem skaneeriti Ohio osariigis Troi linna Marsh Supermarketis ametlikult esimene ribakoodiga toode, milleks oli Juicy Fruit närimiskummi 10-pakk. [1] Minu hinnangul panid ribakoodid aluse kaubandusrevolutsioonile. Esimese vöötkoodi disain [1] Aastakümneid oli püütud triipkoodist paremat toodet leiutada, kuniks 1994 aastal tuli Jaapani insener Masahiro Hara välja QR(Quick Response) koodiga, mida hakati esimesena kasutama autotööstuses, et jälgida sõidukite ja nende kompon...

Internet tõi muutused kaugsuhtlusesse

Kui veel 20ndal sajandil kasutati kaugsuhtluseks veel peamiselt telegrammide teel, siis tänaseks on palju uusi kanaleid, näiteks meilisuhtlus.   Telegrammid on telegraafioperaatorini suuliselt või kirjalikult saabunud teated, mis edastati saajale tekstilisel vormil telegraafside kaudu [1] . Veel Esimese Maailmasõja ajal olid telegrammid kiireim viis kaugsuhtluseks [2] . Telegrammid ei suutnud konkureerida aeglase kirjapostiga hinna osas ning hiljem kaotas ka telefonidele kiiruseelise, mistõttu algas Teise Maailmasõja ajal telegrammide arvu vähenemine ning 20nda sajandi lõpul võtsid internetis leiduvad aletrnatiivid ka vähesed allesjäänud telegraafrakendused üle [3] . Telegramm Royal Air Force'lt Desmond O’Connellile  [9]   Eestis oli võimalik viimast korda tegelgramme teele panna 2007ndla aastal Viljandimaa postkontoritest, ning sama aasta jõulude-eelsetel kuuel kuul saadeti vaid neli telegrammi. [4]     Raymond Samuel Tomlinson oli Ameerika prog...

Oma ala professionaal ja "käsitööline"

Selle nädala ülesandeks on tuua välja omadus, mis võiks kõige paremini eristada professionaali sama eriala “käsitöölisest”. Minu hinnangul on niisuguseks omaduseks eelkõige elukutselisus. Professionaali puhul on tegemist elukutselise töötajaga omal alal ning teenitakse elatist. Teisel juhul tegemist mitteelukutselise töötajaga, harrastatakse tegevust hobikorras ning rõhk ei ole elatise teenimisel. Mõlemal juhul on võimalik olla nii professionaalne kui ka ebaprofessionaalne. Minu kogemuse põhjal on sageli asjaarmastajad professionaalsemad kui elukutselised töötajad. Võimalik, et vahe tuleneb sellest, et kas midagi “peab” tegema või tahetakse teha. Ühe näitena tooksin välja aastatetaguse olukorra Pärnu erakorralise meditsiini osakonnast kui kiirabil tuli mind haiglas kanderaamilt haiglavoodile rullida, sest tervislikel põhjustel mul jalad ei kandnud. Eemalt lähenes küsis tolle vahetuse vastutav doktor kõlava häälega parastaval toonil üle rahvarohke saali alaealisele minule: “Nohh pur...