Otse põhisisu juurde

Infoühiskonna arengukava 2020

Selle nädala ülesandeks oli meil esmalt läbi lugeda Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020 teine peatükk ning kirjelda blogipostituses praeguseks üht kõige enam ja üht kõige vähem realiseerunud visioonipunkti.

Minu arvetes praeguseks on kõige paremini realiseerunud kõrgema tööhõive neljas punkt, milleks on töökohtade võrgustumine, mis pakub töötajatele muu hulgas ka paremaid võimalusi kaugtööks. Tänasel päeval on kaugtöövõimalused loodud väga paljudel töökohtadel ning see annab tugeva eelise töötajale oma tööde paindlikumaks planeerimiseks ning tööandjale võimaluse inimressursse pandlikumalt jagada ning juhtida. Kui veel paar aastat tagasi võis pidada kaugtöö või kodukontori võimalust privileegiks, siis minu hinnangul tänasel päeval on see uus normaalsus ning kaugtöövõimaluse puudumine on hoopis ametikohal suur puudus, mitte "privileegi puudumine". Samas seda punkti võib lugeda ka mitte nii hästi täidetuks, sest ettevõtete võrgustumisele andis hoo koroonaviiruse levik ning alles aastaks 2021 võib lugeda selle õnnestunuks.

Enim ebaõnnestunud punktiks pean elujõulise Eesti kultuuriruumi teist alapunkti, mis kirjeldab eesti keelt digitaalses maailmas säiliva ja arenevana. Inglise keel on võtnud viimasel aastakümnel väga palju võimu ning seda eelkõige digitaliseerumise tulemusena. Infoühiskonna inglisekeelsete mõistete tõttu on kohati viidud ka ettevõtete koosolekud täismahus inglisekeelseteks, et mitte suhelda nö segakeeles. Mulle jääb kull segaseks, kuidas mõista lauset, et eesti keele tehnoloogia abil saab kasutada igapäevaseadmeid ja e-teenuseid, kuid kui peetakse silmas, et e-teenuseid nagu nt digilugu ning näiteks mobiile kui igapäevaseadmeid saame kasutada eesti keelselt, siis praeguseks see suures mahus ka nii on.


Kasutatud materjalid:

1. Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020, 2012, [Online]. Loetud aadressil: https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf Kasutatud 25.02.2022

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Autoriõigused

  Käesoleva nädala ülesandeks oli läbi lugeda Rick Falkvinge ja Christian Engströmi teosest “The Case for Copyright Reform” [1] teine peatükk, mis käsitleb ettepanekuid autoriõiguste reformiks.   Autorid toovad välja kuus peamist punkti: 1.       Moraalsed õigused Autorid teevad ettepaneku jätta autori moraalseid õiguseid puudutav muutmata. Lisades, et keegi et tohi väita end olevat ABBA või olevat kirjutanud kõik Paul McCartney lood kui ta seda ei ole, ning et niisuguse teguviisi lugema illegaalseks. Olen selle punktiga 100% nõus ja ei oska näha ka minimaalseimaid aspekte, et vastu väita. 2.       Vaba mitteäriline jagamine Autorite hinnangud peaks autoriõiguste reform reguleerima vaid teose kasutamist ärilistel eesmärkidel. Olen punktiga päri ning usun, et piir joonestub üsnagi selgelt välja. 3.       20aastane kommertsmonopol Autorite hinnangul peaks autoriõiguste kaiteaega lühendama...

Uue meedia mõju traditsioonilisele meediale

Traditsioonilise meedia all peetakse silmas massikummunikatsiooni kanaleid, mis olid saadaval enne digitaalse meedia tulekut ning on kasutatud juba aastakümneid. Traditsiooniline meedia hõlmab televisiooni, raadiot, ajalehti, raamatuid, ajakirju jms. [1] Uut meediat saab kõige paremini kirjeldada kui digikanaleid, mis on reklaaminduses populaarsust kogunud umbes viimasel kümnendil. Kuna üha enam tarbijaid loodab kõiges oma mobiiltelefonidele, on uuest meediast saanud üha tõhusam viis reklaamida. Uus meedia hõlmab endas Interneti-põhiseid reklaamivorme, nagu bännerreklaamid, sotsiaalmeedia ja rakendused. [2] Uue meedia tulekuga on palju muutunud ka traditsioonilise meedia maastikul. Ühe olulise positiivse muutusena tooksin välja, et uue meedia tulekuga liikusid paljud traditsioonilise meedia väljaanded osaliselt või täielikult digitaalsesse ruumi. See võimaldas traditsioonilisel meedial kulusid kokku hoida trükimasinate ja laialivedajate arvelt, säästa paberit, tinti jpm. Veidi paradoks...

Automaatse tuvastamise areng

Tänases postituses tuleb juttu automaattuvastuse arengu kolmest olulisest etapist, milleks on vöötkoodide loomine, võimekama QR koodi loomine ning “koroonapassi” kasutuselevõtt. Automaatne tuvastus sai alguse vajadusest teha kauplustes lõpp pikkadele kassajärjekordadele. Selleks asusid Bernard Silver ja Norman J. Wooland 1948. aastal välja töötama automaatse tuvastuse süsteemi, et märgistada kauplustes tooted neile vastava tooteinfoga. Triipkoodile e vöötkoodile e ribakoodile saadi patent aastal 1952 ning 22 aastat hiljem skaneeriti Ohio osariigis Troi linna Marsh Supermarketis ametlikult esimene ribakoodiga toode, milleks oli Juicy Fruit närimiskummi 10-pakk. [1] Minu hinnangul panid ribakoodid aluse kaubandusrevolutsioonile. Esimese vöötkoodi disain [1] Aastakümneid oli püütud triipkoodist paremat toodet leiutada, kuniks 1994 aastal tuli Jaapani insener Masahiro Hara välja QR(Quick Response) koodiga, mida hakati esimesena kasutama autotööstuses, et jälgida sõidukite ja nende kompon...